Enne Aafrika hiidtigusid olid meil terraariumis raagritsikad. Kui nende aeg 2 aastat tagasi otsa sai, siis mõtlesime, kas müüa terraarium maha või tuua meile ikka mõni uus seltsiline. See on selline kahe otsaga teema. Ühelt poolt mulle ei meeldi loomaaiad, koerad linnas korterites, jänesed tubastes puurides jms. Teisest küljest jälle mõtlen, et sead ja lambad ju ka aedikutes, aga see tundub normaalne mu peas. Ühesõnaga keeruline teema minu jaoks. Kui tegime otsuse, et keegi tuleb terraariumisse elama, siis käis pereliikmete poolt kõige muu hulgas läbi ka mõni roomaja variant ning muidugi ka tarantel, aga need ma välistasin kohe, sest keegi ei pea kodus hirmu all elama. Ja mina koos roomajate ja tarantlitega ilmselgelt hanguksin keset tuba ära. Mingil hetkel jäi Facebookis silma kuulutus, kus pakuti Aafrika hiidteo beebisid. Googeldasin ning uurisin nende kohta ning väga ruttu selgus, et need loomakesed on küll väga sobilikud meie elutempo jaoks ning nii ma beebid majja tõin. Läksin kahe järele, aga anti 5 ja öeldi, et kõik nagunii ellu ei jää. Kehitasin õlgu, võtsin imepisikesed beebid vatitupsuga täidetud karbikesega kaasa ja sõitsin koju. Beebid esiistmel, turvavööga kinnitamata. Beebid said uue koduga seni harjuda kuni ma neile loomapoest allapanu ja kaltsiumit tõin. Alguses toitsime neid vaarikalehtedega, hiljem pakkusime juba kõike (kurk, õun, maasikad jne). Üsna ruttu sai selgeks, et vaid kaks tigu jäid elama. Hiljuti sain teada, et mulle ilmselt anti liiga noored teod, aga see jah on tavaline, et tugevamad jäävad ellu. Ega nendega mingisugust suurt vaeva ei ole. Mina isiklikult vahetan neil allapanu paari kuu tagant, aga olen kuulnud, et teised nii tihti ei vaheta. Turvas või kuidas iganes seda allapanu nimetatakse, peab olema pidevalt niisutatud. Alguses ma pritsisin pihustiga pudelist käesooja vett, aga nüüd kui teod suuremad, siis kallan õrnalt kannust vett nii turbale kui neile endile peale. Toitu panen vastavalt vajadusele. Mingitel perioodidel söövad nad mega palju, siis jälle pigem vähem. Vaatangi lihtsalt, et toit ikka ees oleks. Hetkel fännavad nad kurki. Kaks viilukest panen tavaliselt neile närimiseks. Kindlasti peaks neil ka soe olema. Meil kodus 23 kraadi sügisest kevadeni ja suvel siis 26-28 kraadi. Nad armastavad pimedust, st et valgustuseks lampe ja muud sellist nad ei vaja. Koja tugevana hoidmiseks annan neile kaltsiumit. Lihtsalt panen kas pisike tükina või siis pudistan toidu peale. Viimati ostsin loomapoest neile ka mingisuguseid snäkke, mida teenindaja pakkus, aga nendest teod erilises vaimustuses ei ole. Eelistavad ikka värsket kraami. Nagu lemmikloomadega ikka, nii ka tigudega tuleb vahepeal tegeleda. Tegelemine seisneb meil siis selles, et käin nendega pesus. Panen kraanist õrnalt käesooja vee jooksma, võtan teo peopeale ja lasen talle vett peale. Teod naudivad pesu väga. Kui nad mõnikord kojas on ja silitamise ega liigutamise peale ei reageeri, siis pesus olles tulevad nad alati kojast välja. Tihti silitan neid ka niisama ja räägin nendega juttu. Vahel on ka süümekad, et vähe tegelen nendega, aga ega teoga rohkem tegeleda ei saagi. Peale tigude võtmist on mul ka looduses tigudesse suhtumine hoopis teistsugune. Ikka vaatan, kuhu astun. Maal lihtne ei ole niimoodi, aga saab hakkama.
Lisa kommentaar