2019 aasta kevadel/suve alguses nägin täiesti juhuslikult meie piirkonna kultuurimaja Facebooki kuulutust, milles nad otsisid omale ürituste pildistamiseks suvefotograafi. Kaamera oli mul olemas, tol ajal piisavalt julgust ka pea ees vette hüppamiseks, nii ma siis kirjutasingi neile, et olen pakkumisest huvitatud ja elan ju vaid mõne maja kaugusel. Ma nüüd täpselt ei mäleta, aga ilmselt mind ikka kutsuti näost näkku kohtuma ja ma ei tea, kas polnud teisi kandidaate või oli kuuseis mulle soodne, aga selle suvise tegemise ma oma kanda sain. Pildistasin nii kontserte, teatrietendusi, muusikaüritusi, stand up´e kui ka poliitilisi ning privaatseid sündmusi. Minu kaamerasse on jäänud teiste seas Inga Lunge, Brigitte Susanne Hunt, Paul Neitsov, Silvia Ilves, Fred Rõigas, Lauri Saatpalu, Marko Šorin, Liina Kersna ja Signe Riisalo. Niimoodi pildistasin ka veel 2022 suvel ja siis tulid elus muutused ning see periood minu elust sai läbi.
2019 tegin ka oma esimese foto Kaitseliidu Pärnumaa malevale. Käisin pildistamas soomusrongi “Wabadus”. Mäletan nii hästi, kuidas mu käsi värises neid esimesi klõpse tehes. Kartsin pidevalt, et äkki ei tulegi ükski pilt välja või jäävad kuidagi udused. Alati sain piltidele positiivse tagasiside ja see innustas edasi tegutsema. Olen pildistanud mälestusüritusi, õppuseid, laagreid jms. Tegelikult on siiani pildistamine minu vabatahtliku töö üks osa, aga nagu ma eelmises lõigus kirjutasin, siis 2022 tundsin, et ma ei taha enam midagi teha. Kirg kadus kõige suhtes ära.
Eks ma kaamerat olen ka vahepealsel ajal käes hoidnud, aga pigem enda isiklikuks rõõmuks. Väga harva kui mõnda kaameraga tehtud pilti teistega jagasin (kui enda pere välja arvata). Ülikooli viimasel aastal oli mul vaja veel üks vabaaine võtta. Ma enam nüüd ei mäleta selle aine täpset nime, aga seal õppisime ühe osana kompositsiooni ja natukene ka piltide töötlemist. Meil tuli teha ühest esemest mõned pildid, kasutades omandatud teadmisi. Võtsin ühte kätte vana sinise laualambi, teise käe näpu otsa oma sel ajal veel 12-aastase tütre ja läksin randa pildistama. Pildistasin lampi ja siis lubas ka laps ennast pildistada. Tegin temast pildi, kus tal olid käed näo ees. Ma armusin selle pildi mustvalgesse versiooni ja sellel hetkel sain aru, et ma pean pildistamisega edasi tegelema.
Ma armastan väga just mustvalgeid pilte. Mulle meeldib kui pilte on minimaalselt töödeldud, et kõik oleks PÄRIS. Eelistan pildistada looduses, sest arvan, et inimene tunneb just seal end vabana.
Tule pildistama!
Lisa kommentaar