Plaan seeni kuivatama hakata oli tekkinud juba talvel. Mõtlesime varakult, kuidas protsess välja nägema hakkab ja võiks öelda, et kava oli justkui paigas. Saabus suvi, tulid kukeseened. Esimesed seened läksid ilmselgelt pannile, sest nr 1 oli kõigepealt enda seeneisu rahuldada. Sama juhtus ka järgmistega. Kuna meie seenemetsad väga vihma ei saanud ning seened ei tulnud nii ruttu välja kui näiteks Põhja-Pärnumaal, olid kogused väikesed ja neid polnud mõtet nii väikeses mahus kuivatama hakata. Aga siis ühel päeval läks lahti! Seened siin ja seened seal, ainult korja ja naudi! Kuigi aega oli terve talv seente kuivatamiseks ettevalmistusi teha, polnud meie seda siiski teha jõudnud (ei ole üllatus). Tõele au andes oli abikaasa ikka jõudnud kuivatusrestid valmis klopsida, aga ma omastasin need erinevate taimede kuivatamiseks (oih!). Igal hommikul ärgates tundus, et aega uute restide ja riiulite tegemiseks on maa ja ilm. Kuniks hakkas kiire. Väga kiire, sest ühel õhtul seisime oma seeni täis ämbritega maja ees ja mõtlesime, mis edasi. Mees pakkus küll välja, et ta teeb kohe vajalikud tarvikud valmis, aga ega mina ju ei malda oodata. Tema võib puutööga tegeleda küll, aga mina proovin seni linnamajas esimesed seened kuivama panna. Nii tegimegi. Jõudsin linna, puhastasin seened, rebisin need veidi väiksemateks juppideks ja pistsin ahju. Olin eelnevalt uurinud, et mis temperatuuril ja kuidas täpselt seeni ahjus kuivatada. Temperatuuri osas ei olnud probleemi, aga see internetist leitud soovitus, et pane puulusikas seente kuivatamise ajaks ahju ukse vahele, meil ei töötanud. Meie ahi jäi seisma kui uks avatud oli. Võib-olla on olemas mingisugune programm või ma lihtsalt ei oska ahju kasutada, aga meil see vähemalt sel hetkel ei pädenud. Tegin lihtsalt mingi aja tagant korraks ahju ukse lahti, et liigne niiskus välja pääseks. Esimene ahjutäis seeni olid päris kenad ja krõmpsuvad. Teist ahjutäit seeni tegema hakates süda ikka valutas selle niiskuse teema pärast kuni lõpuks…heureka! Ahi tuleks äkki pöördõhu peale panna!? Ja tõesti, nii toimis asi paremini ning seened kuivasid kiiremini. AGA see polnud ikka see. Järgmiste seente saabumiseks olid meil uued restid ja kõik muu vajalik olemas, et saaksime seened sauna kuivama panna. Nagu juba talvel arvasime, siis see variant oligi meie jaoks kõige tõhusam ja seened säilitasid sellise kuivatusmeetodiga oma kauni välimuse. Tekstuur muutus mõnusalt kummiseks, lõhn jäi alles. Edaspidi kuivatame seeni ainult saunas! Nüüd siis talve ootama, et saaks kuivatatud seentest toitu tegema hakata. Jah, ma olen väga kannatamatu!
Nõuanded ja soovitused (uuendatud 06.08.2024):
- Tegelikult ei ole ahjus kuivatatud seentel häda midagi. Nendest saab näiteks seenejahu teha ning siis pole välimus üldse oluline.
- Kui seeni ahjus kuivatada, siis kindlasti ei tasu neid liiga väikesteks tükkideks teha nagu mina seda tegin.
- Ära karda suuremat kogust seeni ahjuplaadile panna! Lugesin ise ka internetist, et seened võivad riknema minna, aga tegelikult kui neid paari tunni tagant segada, siis ei juhtu midagi.
- UUENDUS:
- Enne pakendamist ole kindel, et seened on täiesti kuivad. Seda saad testida seent rebides. Kui kuivatatud seene osa poolitad ja seen ei ole enam seest pehme vaid on mõnusalt kuiv, on seened pakendamiseks valmis. Testi seda ikka mitme (kõige suurema ) seene peal.
- Soovitan kuivatatud seened pigem purki kui paberkotti panna, siis ei saa niiskus ligi.
Lisa kommentaar